Utilisateur:Siiksuk/Brouillon
Joha Heiman[1]
[modifier | modifier le code]Georges Brassensi ja Joha Heimani pilgud ristusid ühel ilusal 1947. aasta päeval Pariisis. Esimese kohtumise järel ei lahkunud nad teineteisest enam iial. Joha Heiman oli inspiratsiooniks tema kõige kaunimatele lauludele.
Prantsusmaa pealinna sõitis 19-aastane Joha juba 1930. aastal, kus ta töötas Pariisi kõrgklassi pere juures lapsehoidjana. Muude kohustuste seas pidi ta lastele õpetama saksa keelt. Kuid nagu ka tema Eesti kodus, oli talle tööd pakkunud perekonnas vägivaldne atmosfäär. Sellest pääsemiseks Joha abiellus. Ehk liiga noorelt, sest abielu ei olnud õnnelik. Peagi kohtus ta Georges’iga, sedapalju aastaid enne muusiku tähelendu. Johast sai tema kaaslane, muusa ja usaldusisik.
Nad armastasid teineteist, kuid ei abiellunud kunagi ning eelistasid elada eraldi. “Mul on au mitte paluda Sinu kätt“ kirjutab Brassens laulus “La non-demande en mariage“ (1966), austusavalduses Joha Heimanile, keda tuhanded Brassensi austajad tundsid nime Püpchen all. Joha jäi Georges’i moraalseks toeks ja armastatuks kuni Brassensi surmani. Mees kutsus teda hellitavalt nimega Püpchen (vihje saksakeelsele sõnale Püppchen – nukuke), mis on leidnud koha ka nende ühisel hauaplaadil Sète linna kalmistul.
Joha Heiman ja Georges Brassens ei abiellunud kunagi ega elanud ka koos. See näiline mittepühendumine osutus tegelikkuses laulja suurima emotsionaalse pühendumise märgiks.
Brassensi inspireeris nende suhe sedavõrd, et tema kõige populaarsemad laulud olid kirjutatud just mõeldes Johale. Nendele, kes ütlesid, et Joha elas “mehe varjus“, oli naisel väita vastupidist. Ta elas hoopis “mehe valguses“. Georges Brassensi arvates on abielu institutsioon, mis hukutab armastuse, ning ta oli õnnelik, et leidis endale partneri, kellega jagada institutsioonivaba armastust.
Georges Brassensist ja Joha Heimanist on valminud fotonäitus pealkirjaga [2]. Näitusel esitatud fotod pärinevad Josée Stroobantsi, laulja sôbra ja fotograafi kollektsioonist, Georges Brassensi muuseumi arhiivist ning Joha Heimani lähedaste erakogudest. Fotokogu võimaldab elada kaasa erakordsele sõprusele ning armastusloole, mis ühendas Georges Brassensi Joha Heimaniga, kes mõjutas märkimisväärselt Prantsuse kultuuripärandiks saanud teoseid.